Sloveenias tarkust taga nõudmas

19. aprill. Pühapäev. Start ja finiš.

Alustasime oma reisi autoga Haapsalust öösel kl. 4 pilkases pimedus ja Tallinna jõudsime koos päikesetõusuga. Lennukiga Fankfurti ja sealt Grazi, nii olimegi keskpäevaks Austrias Graziz, kus oli veel vaja teha vaid üks 45 minutine autosõit üle Austria-Sloveenia piiri sihtkohta Sloveenias,  Maribori.

Ees ootas meid päikeseline päev ja varakevadine värske ja heleroheline loodus. Inimesedki olid tulnud välja pühapäeva õhtut, kevade ilu ja ilma nautima.

Kogu autovaba kesklinn oli täis tänavakohvikuid. Hiljem nägime, et sõltumata nädalapäevast  jätkus siin inimesi kõikidele väikestele platsidele, väljakutele ja tänavatele,  varahommikust kuni päikeseloojanguni.

---

Kesklinn sumises  välikohvikutes  istuvate inimeste lõputust jutuvadast. Välja ei oldud tuldud mitte nii väga sööma, kuivõrd kohvi või klaasikest veini ja sõbra seltskonda nautima.

Pärast väikest auringi ümber kvartali leidsime ka ühe kangi alt tee oma hotelli.

Elasime otse vanalinna tuiksoonel, kõik vajalik oli otse käe-jala juures. Koolini oli ka vaid 10 minuti tee.

---

20. aprill. Esmaspäev. Esimene koolipäev.

Päeva alustasime hommikusöögiga siinses koduhotellis Oreli, mis on osa Terme Maribor  grupist, kuhu kuuluvad veel 7 erineva brändi ja tegevusvaldkonnaga ettevõtet. Enamus neist on majutusettevõtted.

Põnevamad avastused hommikusöögi menüüs olid meie jaoks kohalik tervise ja trendijook, meega peedimahl, ja mitte nii tervislik rohke munaga valmistatud scrambled pannkoogid.

Pärast hommikusöögi nautimist ootas meid hotelli fuajees kohaliku kooli, Srednja Škola Za Costinstvo In Turizem Maribor   projektijuht- õpetaja  Janko Struc. Nostalgiliste meenutuste järel Haapsalu külastusest alustasime kohe võõrustaja pommitamist läbisegi igasugu küsimustega kohaliku koolielu kohta, millele Janko järgnevatel päevadel veel täpsemaid vastuseid lubas hankida. Veerand tunni pärast olid kohal ka eelviimase ehk 3. kursuse turismiõpilased Tia Maria Tertinek ja Sara Vocovnik, kes meile 2. tunnise linnatuuri tegid.

Tublid tüdrukud olid põhjaliku ettevalmistuse teinud. Käisime läbi kõik Maribori strateegiliselt olulised turismiobjektid. Nad olid rõõmsameelsed, tähelepanelikud ja abivalmid, nagu üks hea giid olema peab. Lisaks rääkisid nad meile ka oma tulevikuplaanidest. Pärast kutsekooli lõpetamist on mõlemal tüdrukul plaan jätkata õpinguid ülikoolis.

Hea idee Eestisse klienditeeninduse tundi üle võtmiseks oli tüdrukutel käes olnud väikesed objekti kirjeldustega memokaardid, mis aitasid algaja giidi ummikusse jooksnud jutu kiiresti rööbastele tagasi tuua.

Linnatuuri lõpetasime koolis, kus saime visata kiire pilgu ka koolisööklasse, kus õpilased said valida, kas  tervislikuma kodusema toidu või burger- pizza tüüpi toidu vahel. Erisuseks oli siin koolis väike kogukond moslemeid, kellele tuleb valmistada lihavaba toitu.

---

Hiljem saime teada, et kooli koridoris on aparaat, mille kohal on nädala menüü ja vähemalt 2 päeva enne peavad õpilased elektrooniliselt oma toidueelistuse ära märkima.

See tähendab, et õpilane peab valima taime-, koduse- või rämpstoidu tüüpi toidu vahel. Nad piiksutavad oma kaarte, kui toidu aparaadist ette tellivad.

Peale lõunat oli meile korraldatud kohtumine jällegi Jankoga, kes tutvustas nüüd ka kooli teist hoonet, kus  oli ka tema kabinet. Kuna ühel hetkel õpilased enam ühte kooli ära ei mahtunud anti osa tunde siin majas.

Seda maja tuleb neil aga jagada ühe Waldorf tüüpi kooliga.

Saime piiluda ka „ kohalikku ÕIS“ süsteemi, ehk täpsemalt õpetaja päevikusse. Nagu selgus on tavarühmades palju erivajadustega õpilasi.

Päevikus on selle kohta õpetaja jaoks õpilase nime juures tähekominatsioonidest link, mis juhatab ta pika tabeli juurde, kus on omakorda pikk rodu tabeliridasid kirjeldusega, millist sorti järele aitamist õpilased üldse võiksid saada. Linnukesega on märgitud rea taha veergu, millised erivajadused puudutavad konkreetset õpilast ja millega peaks arvestama õpetaja. 

Otsustab erivajaduse tüübi kooli sotsiaatlöötaja taotluse alusel vastava väljaõppe saanud arst ja ta saadab kooli sotsjaaltöötajale selle põhjal teatise , mille alusel sotsiaaltöötaja märgistab eelpool kirjeldatud tabeli ja liidab selle õpilase andmete juurde `“Õisis“.

Nii on see nähtav kõikide õpetajate päevikutes, kes õpilasele tunde annab. Nii näevad kõik õpetajad, et näiteks Jürile on ülesannete lahendamiseks võrreldes teistega 50% rohkem aega vaja anda.

Õpetaja päevikus on näha ka, kas õpilane on tüdruk või poiss, selleks on väikesed ikoonid. Ekraani vasakul servas on näha, kes on sel päeval klassis korrapidajad, ehk siis õpetaja abilised, kes on sel päeval ja mitmendates tundides puudunud ja kes on rühmajuhendaja. Sealt samast saab talle saata ka kohe kiiresti kirja, kui vaja. Tundus, et õpetaja päevik on informatiivsem ja mugavam käsitleda, kui meie versioon.

Lasime Jankol ka endale siinsete õppekavade valmimise ja rakendamise protsessi selgeks teha, nii et päris  puust ette ja punaseks. Võtsime ette näidised ja uurisime puurisime neid siis üheskoos. Saime aru, et õppekavasid koos rakenduskavadega koostab üks selleks loodud riiklik asutus.

Õppekavad koosnevad erinevatest plokkidest. Siin on näide 4. aastase turismi valdkonna õppekava ülesehitusest :

	Kontakttunnid	Osatähtsus
A. Üldained	2397	49%
B.  Erialamoodulid ( osad moodulid on kohustuslikud teised saab kool ette antud moodulite hulgast  ise valida nii, et vajalik ainepunktide summa vastava ploki kohta täis saaks)	1313	27%
C. Praktilised tunnid koolis ( sisalduvad eelmises plokis)	598	48%
C´. Praktilised tunnid ettevõttes	266	5%
D.  Väljasõidud ja üritused	352	7%
E.  Valikained	612	12%
Kokku tunnid 4 aastat	4940	148%
kokku tunnid 1 aastas	1235

Rakenduskavad koostab samuti eelpool nimetatud riiklik asutus. Valikainete sisu mõtlevad aineid andvad õpetajad. Tundide arvestust peetakse meie mõistes kontakttundide järgi, mingit individuaalset tööd pole paberil fikseeritud kujul olemas. Õpetaja võib anda iseseisvat kodust tööd, kuid seda ei arvestata kusagil.

Õppekavas olevate tundide jaotused teeb õppekoordinaator ja sellest tunniplaani teeb tehniline töötaja, st. ta sisestab infosüsteemi terve aasta korraga. Terve õppeaasta tunniplaan tehakse korraga valmis. Pärast korrigeeritaks ainult vastavalt lähetustele ja haigustele.

Planeerimise käigus valib iga kool ise, millisel aastal ta millist moodulit õpetada tahab ja milliseid erialasid ta ette valmistab. Osad moodulid on kohustuslikud valida, teisi saab sisse või välja jätta. Nii kombineeritakse erinevaid mooduleid valides koolile vajalikke õppekavasid. Osad ained on erinevatel erialadel sarnased, osad erinevad ja tunniplaani koostamisel sätitakse sarnased ained kokku.

Koolikorraldusliku poole pealt saime teada, et teooria tunnis võib õpetajal olla maksimaalselt 32 õpilast ja praktilises tunnis 17 õpilast. Õpetaja palk ja tema puhkuse pikkus sõltub sellest, kui kaua ta õpetajaametit pidanud on. Noore õpetaja puhkus on lühem kui staažika ja sama kehtib ka teiste ametite puhul.

Õpetajatel on kohustus olla koolis kord kuus kl. 18 – ni koolis, et lapsevanemad saaksid soovi korral temaga peale oma tööpäeva lõppu vestlema tulla.

Lisaks saime Janko käest ka uurimiseks kaasa plaani Sloveenia haridussüsteemist ja tunnijaotuse näidistabelid.

Pärast pikka  vestlust saime teada, et Jankol on ka lisatöö, et oma turismialast professionaalsust värskena hoida. Ta käib Sloveenia gruppide reisisaatjana erinevates riikides niipalju, kui koolitööst parasjagu aega näpistada saab.

Õhtutunnid veetsime kohalikus ostumekas, Europark, mis on üks regiooni suurimaid ja muidugi nautisime kohalike kokkade valmistatud hõrgutisi.

Seekord sai ära proovitud ka värske spargliga valmistatud pastaroog.

Paistis, et hetkel oligi spargli hooaeg, sest paljudes kohtades olid sparglist valmistatud toitude eripakkumised.

Ära ei saa mainimata jätta ka Sloveenia valgete veinide üllatuslikult head taset. Tavalised majaveinid on hõrgud, karged, aromaatsed ning mõnusa kerge happesusega. Selle piirkonna veinidele pidigi iseloomulik olema just eriline aromaatsus. Kasvatatakse palju kohalikku Rieslingut ja Sauvignon Blanci.

Patt oleks rääkimata jätta ka kohalikust jäätisest, mis oli võrratult maitsev ja liigirikas.

---

21 aprill. Teisipäev. Toidutööstus ehk aktiivtegevused.

Slovakkias on õppekavas ettenähtud kindel tundide arv aktiivtegevusi, mille alla kuuluvad näiteks spordipäevad, õppesõidud ja muud koolivälised üritused. Täna oli siis üks sellistest päevadest.  kokkade jaoks kui mindi toidutööstusi külastama.

Päev algas väga varakult. Kogunesime kell 7.30 kooli juurde, et minna  koos õpilastega õppereisile Ida-Sloveenia toidutootjate juurde. Koolil on traditsiooniks korraldada toitlustuse eriala õpilastele üks suur õppereis õppeaastas, turismi eriala õpilastele toimub õppereise aastas 2-3.

Õppereisile suundus toitlustuse eriala 1. kursuse 50 õpilast, kelle õppeaeg koolis on 3 aastat ja neid saatis 5 reisil õpetajat.

Esimeseks sihtkohaks, kuhu suundusime, oli toiduõli tootja Stara Goras.  Nimelt, Sloveenia ja eriti just Ida-Sloveenia on tuntud eeskätt  kõrvitsaõli tootjana ehk toiduõli toodetakse kõrvitsaseemnetest.  Firma, kuhu suundusime, kandis nime „Kocbek“ja tegemist oli perefirmaga, mis toodab õli juba 1929. aastast alates. Meid võttis vastu ja tutvustas õlitootmist selle firma omanik ja tegevjuht, kes andis õpilastele põhjaliku ülevaate ülitootmise ajaloost ning kõrvitsaõli  tootmise tehnoloogiast.

Kõrvitsaseemnetest toodetud õli kasutatakse põhiliselt salatites, ta on tumerohelist  värvi ja üsnagi spetsiifilise, aga meeldiva maitsega. Saime ka degusteerida erinevaid õlitootmises tekkivaid fraktsioone külmpressõlist kuni kuumtöötlemiseni välja.

Järgmine osa  reisist viis meid tomatikasvatajate juurde, kes kasvatasid tomateid tohutu suurtes kasvuhoonetes. Firma oli noor, loodud 3 aastat tagasi ja kasutas tomatite kasvatamiseks Hollandist sissetoodud taimi, kasvuturvast ja väetisesüsteeme ning ka Hollandis väljatöötatud tehnoloogiat. Kasvuhoonesse sisse meid minna ei lubatud, sest kogu kasvuprotsess hoitakse tomateid kahjustada võivate mikroobidevaba,  hiiglaslikke tomatitaimi ja nende küljes rippuvad suuri kobaraid nägime me läbi akna. Jällegi anti õpilastele pikk ja põhjalik ülevaade tomatikasvatusest ja tomatist kui toiduainest, tutvustuse lõpus saime ka degusteerida kõiki kasvatatavaid sorte. Firmal oli ka oma pood, mis on populaarne nii kohalike kui kaugemalt tulijate seas.

Meie kolmas reisimarsruut viis meid Kodila lihatootmisesse, õigemini kohta, kus toodetakse vinnutatud sinki. Tegemist on perefirmaga, mida on peetud üleval 3 generatsiooni läbi. Liha nad ostavad kohalikelt talunikelt olles eelnevalt seadnud lihakasvatajatele kindlad nõuded. Protsess näeb välja järgmine: esmalt liha kuivalt soolatakse, seejärel suitsutatakse pöögipuu laastudega ja saetolmuga. Kõige lõpuks jääb liha kuudeks laagerduma.  Protsessi kestab kokku 8 kuud. Jällegi oli meil võimalus ka sinki degusteerida. Firma korraldab külastajatele  spetsiaalseid tutvustustuure koos degusteerimisega ja huvilisi pidavat olema palju.

Ja viimane koht, mida külastasime, oli veinimõis MAROF, mille veinid on võitnud erinevatel konkurssidel iga värvi medaleid. Veinitootmine algas selles kohas 100 aastat tagasi, kui Szapary aadelkonna liikmed ostsid viinamarjaaiad, restaureerisid Marofi mõisa ja alustasid veinitootmist.

Täna kulub veinitootmine Marofi kompaniile ja veinid, mida toodetakse on Sauvignon Blanc, Chardonnay, Riesling, Silvaner, Rose . Jällegi anti õpilastele ülevaade veinitoomise protsessist, tutvustati erinevaid veinisorte, aga degusteerimist õpilastele siiski ei toimunud. Küll aga oli kõigil võimalus osta kaasa MAROFi veine.

Edasi järgnes ühine lõuna ja seejärel alustati koduteed. Maribori jõudsime me tagasi kella 16.

22.aprill. Kolmapäev. Praktikale pühendatud.

Kolmandal päeval kohtusime kell 7.30 kooli praktikakorralduse koordinaatori Marioga.  Koolis on koordinaatori töö korraldatud selliselt, et 3-aastase õppe korral, kus praktika osakaal on suurem (võrreldav meie praktika osakaaluga õppekavas) tegeleb koordinaator 364 õpilase praktikaga.

Praktikakoha valivad õpilased ise, kes jääb hätta, siis neid aidatakse. Oktoobrikuus antakse õpilastele esmane info praktika sooritusest  ning õpilastele väljastatakse praktikakohtade nimekiri ja  praktika sooviavalduse blanketid. Õpilased valivad ettevõtte ja hiljemalt jaanuaris peavad nad oma täidetud sooviavaldused kooli tagasi tooma. Õpilase praktikakoha valimine toimub koos vanematega, kelle allkiri on samuti blanketil.

Õpilased suunduvad praktikale maikuus. Enne praktikale suundumist (1 nädal enne praktikat) võetakse õpperühm veelkord kokku ja räägitakse läbi õpilase praktikakorraldus, praktikapäeviku täitmine, kehtestatud reeglid, nõudmised praktikasooritusele sh eririietus, telefoni kasutamine, töödistsipliin, konfidentsiaalse infoga ümberkäimine jms.

Sellel koosolekul osalevad ka õpilaste vanemad. Kooli info kohaselt osaleb tavaliselt ca 70% vanematest.

Kool sõlmib ettevõtetega 5-aastased lepingud ja igaks aastaks annab ettevõttele nimekirja õpilastest, kes sellesse ettevõttesse praktikale saadetakse. Taolist 3-poolset lepingut nagu meil on, Sloveenias ei ole. Õpilane sooritab kõigel 3 aastal praktika enamasti  samas ettevõttes.

Ettevõttepoolsed praktikajuhendajad (mentorid) peavad läbima kohustuslikult 72 tunnise koolituse ja sooritama eksami juhul, kui nad on õpilasele praktikajuhendajaks rohkem kui 8 nädalat. Mentoreid litsentseerib Sloveenia Kaubanduskoda ja see on selliselt üle kogu riigi.

Mentorid peavad 1 kord aastas osalema  koolis korraldataval mentorite kokkusaamisel.

Kool osales EL projektis, mis oli suunatud praktikakorraldusele ja selle projekti käigus töötasid nad välja mahuka õpilase praktikapäeviku, mis sisaldab praktikasooritust kahel õppeaastal. 3. aastal, kui praktika osakaal on kõige suurem, on eraldi päevik. Päevikus on kirjas ka kompetentsid, mida õpilane peab igal aastal saavutama ja see info on aluseks ettevõttepoolsele praktikakorraldusele. Õpilane täidab seda, mentor lisab sinna oma arvamuse ja kinnitan selle oma allkirjaga.

Et õpilane oskaks päevikut maksimaalselt täita ja kogu vajaliku info sinna kirja panna, siis selleks on Moodle keskkonda laetud üles üks hästi täidetud praktikapäevik, mis on täitmisel teistele eeskujuks.

Kooli praktikakoordinaator  külastab ettevõttes 1 kord iga õpilast tema praktikasoorituse ajal ning sellel kohtumisel osaleb ka mentor. Koordinaator peab ka kooli praktikakorralduse graafikut.

Kui õpilasel on praktika sooritatud, siis 2 nädala jooksul peavad nad tooma praktikapäeviku koordinaatorile, kes päeviku sissekannetest, ettevõtte hinnangust ja päeviku vormistusest lähtuvalt otsustab praktikasoorituse hinde üle. Hindamisel on 2 kriteeriumi – kas läbis või ei läbinud praktikat ettevõttes. Mõnikord väljastavad ettevõtted õpilasele ka tunnistuse praktikasoorituse kohta selles konkreetses ettevõttes. Õpilased on tunnistustest väga huvitatud oma tulevase tööalase karjääri planeerimiseks.

Peale kohtumist koolis külastasime ka ühte praktikaettevõtet – hotelli „Piramida.“ Kohtusime hotelli mänedžeriga, kes tutvustas meile praktikakorraldust ettevõtte poolelt ning kinnitas  seda infot, mida saime juba koolis.

Selles hotellis makstakse mentoritele juhendamise eest väikest lisatasu, umbes 10% tema palgast ja seda põhjusel, et õpilaste väljaõpe kohapeal oleks võimalikult asjakohane. Hotell on huvitatud väga praktikantidest, et kindlustada endale pidev töötajate järelkasv. Sel päeval võtsime osa ka inglise keele tunnist, kuid midagi märkimisväärset nendes tundides ei olnud. Õpilastele oli antud ülesanne jutustada teksti ja nii nad seda teksti ükshaaval õpetajale jutustamas käisid.

23 aprill. Neljapäev. Tundide külastused.

Taaskord oli päikseline päev ja täna sai juba varahommikul jaki seljast visata. Alustasime varakult kokkusaamisega Janko kabinetis. Uurisime üle veel erinevaid kooli sisekorralduslikke teemasid ja ka üldist riiklikku koolikorraldust. Selgus, et neil arvestatakse sotsiaaltöötaja vajadus õpilaste arvu järgi koolis ja nii on neil sama suure kooli kohta, kui meil õpilastega tegelemas 1 täiskohaga õpetaja ja teine poole kohaga. Sotsiaaltöötaja on ka psühholoogi oskustega. Veel saime tead, et 4. aastasel õppel otsustakse täpsem õppesuund 2. aastal ja vastuvõtt toimub kõigil Gastronoomia in turizm erialale, sest nii on võimalik paremini vastuvõtu numbreid suurendada. Turism on atraktiivne ja seda soovitakse õppida. Hindamine on eristav, ainult praktikat ja aktiivtegevusi on mitteristavalt lubatud hinnata.

Pärast veerandtunnist vestlust Jankoga läksime turismi praktilisse tundi, mida viis läbi õpetaja Andrei.

Õpilastele oli antud paaristööna ülesandeks ette valmistada mitme päevane reis erinevatesse sihtkohtadesse. Oli vaja otsida informatsiooni sihtkohtade kohta. See oli pikk projektitöö, mis kestis  jaanuarist aprillini. Selle aja jooksul olid mitmed juhendatud tunnid, kus tehti vahekokkuvõtteid ja juhendati järgmisse etappi.

Tänasel tunnil oli jõutud lõppu ja toimusid reiside esitlused, kuna tunnid on 45 minutised jõudsid esitluse teha vaid 2 paari.

Hinnati eraldi esitlust, esinemist ja kirjalikku tööd, mis oli köidetud kokku ja suhteliselt mahukas.

Siin olid kirjeldused sihtkohtadest koos fotodega, toitlustuskohad, kus kavatseti reisi käigus süüa ja lõpus ka kalkulatsioonid, kui palju reis ühele inimesele maksma läheb. Kalkulatsioon sisaldas majutuse, toidu, muuseumite piletite ja transpordi hindu reisija kohta.

Õpetajal oli töö hindamiseks välja töötatud A4 suurusel lehel hindamise mudel, kus on tabelisse kantud erinevad kriteeriumid ja nende kaalud. Kriteeriumid olid jaotatud alarühmadesse. 

Siin on ainult mõned näited pikast kriteeriumite reast. Näiteks hinnati, kas luuakse esinemise ajal kõigiga silmsidet, kas miimika ja žestikulatsioonid aitavad esinemisele kaasa, kas kõne on sorav ja kas kasutatakse abivahendeid või loetakse slaide maha jne.

Pärast esinemist andis õpetaja õpilastele kohe tagasisidet. Tundus, et ka kaasõpilastele meeldis kuulata ja tegevust jälgida, sest selles tunnis mobiiltelefone ei näpitud.

Piilusime ka kokanduse praktilisse tundi, silma hakkas õpilaste puhas ja korrektne välimus.

Järgmisena käisime Janko enda tunnis, kus olid äsja praktikalt saabunud 2 kursuse kokanduse õpilased.

Küsisime ka nende endi käest praktika kohta tagasisidet. Selgus et koolis käies on rohkem muresid, kui praktikal olles.

Üks õpilane tõi esile praktika koha häid töötajate omavahelisi ja kliendisuhteid. Hinnati kõrgelt just hoolivat suhtumist praktikanti. Eriala õppimist motiveerivaks peeti võimalust edaspidi oma tööga leiba teenida üle maailma ja nähti ka enda arenguvõimalusi turismi valdkonnas töötades.

Õhtul käisime Bostnia Söögikohas Bastsarsia, kuhu soovitas meil minna Janko ja proovida just Cevapcici nimelist sööki.

Pildi peal paistis see esialgu nagu hamburger vorstikestega ja tekitas pisut kõhklusi ja kahtlusi.

‘Tegelikkuses oli tegemist tõeliselt hõrgu ja üllatavat maitseelamust pakkuva toiduga. Omaette vaatamisväärsus oli ka dekoreeritud söögiruum, kus püüti edasi anda kohaliku külaelu meeleolu.

---

24 aprill. Reede. Lõpp ja kokkuvõte

Alustasime taaskord Janko kabinetist ja täpsustasime veel üle mõned teemad, milles meil polnud veel täit selgust ja mis projekti eesmärkides kirjas.

Õpilaste puudumistega on siin karm kord. Kui õpilasel on 50 põhjuseta puudumist langeb ta koolist välja. Enne seda saab ta alates 10 põhjuseta tunnist käskkirju. Kui tal on mõnes aines vähem kui 85 % kohal käimisi või võlgu, siis ta peab tegema suvel suulise eksami..

Nendeks eksamiteks on tehtud eksamigraafik ja kindlad kuupäevad ette planeeritud. Niisama ei saa keegi õpetaja aega ühekaupa raiskamas käia. Istuma saab õpilane jääda 1. korra õppeaja jooksul. Eksamitel on hind ja nende eest tuleb tasuda. Ka istuma jäänud õpilane saab oma võlgnevused  eksamite järele tegemisega likvideerida, see tähendab eksamitele pääsu osta ja siis kui vastavate ainete eksamid on sooritatud ka edasi õppida.

Lisaks on veel aasta lõpus erinevad lõpueksamid ehk igal aastal mõni üld- või erialaaine eksam.

Tänaseks päevaks oli meil plaanitud ka kokkusaamine direktoriga. Põgusa vestluse jooksul selgus, et neil arenemise ja strateegiaga probleeme pole. Mureks on koolimaja.

Soovitakse kogu kool ühte majja saada, et õpilased ei peaks kahe maja vahet käima, aga seni pole asjale veel lahendust.

Jätkasime oma vestlust veel Jankoga ja nüüd oli teemaks õpetajate palgasüsteem.

Selgus, et neil on kohandamisel taseme palgad, kus igale ametile on riiklikult ette määratud palgavahemik. Õpetajate palk oma ameti palgavahemikus sõltub erinevatest kriteeriumitest. Noor õpetaja saab kooli tulles kõige vähem palka ja puhkust. Nüüd peaks ta ennast arendama, osa võtma koolitustest, ühiskondlikust tegevusest jne. Ta kogub nö. erinevaid punkte ja umbes kolme aasta pärast on tal võimalik taotleda järgmisele tasemele vastavat palka. See jätkub, kuni saavutatakse nö. mentori tase teatud aastate jooksul.

Oluline on õpetaja enesearendamise juures ka koolisisene aktiivne tegevus, punktikogumise jaoks on omad kriteeriumid, mis annavad võimaluse palgatõusuks.

Kutseõpetajad peavad kooli tööle asumiseks läbima aastase pedagoogilise koolituse ja tegema eksami, mis annab neile kvalifikatsiooni õpetajana töötamiseks. Alustuseks peab neil olema aga oma erialal 6. või 7. kutsekvalifikatsiooni tase ja 6. tasemel veel ka 3 aastane praktiline töökogemus.

Tegime veel mõned lõpupildid ja nii saigi meie Sloveenias veedetud aeg läbi. Tänasime võõrustajaid lahke vastuvõtu eest ja lubasime vastastikku, et oleme ka edaspidi üksteisele oma kogemuste jagamisega abiks.

Laupäevane päev kulus vaid koju reisimisele juba tuntud, ehk tuldud teed pidi tagasi. Oli tore ja kasulik reis.

Porvoo Kolledžit külastamas

22.-27.märtsini sai teoks projekti teine õppelähetus, sedakorda siis lähinaabrite, vanade NordPlus projektipartnerite juurde Porvoosse. Porvoo kompetentsipõhise õppega sõitsid tutvuma HKHK direktor Ingrid Danilov ja äriteenuste osakonna juhataja Marelle Möll.

27.märts – reede – viimane tööpäev ja kokkuvõtted

Oleme edukalt jõudnud viimasesse tööpäeva ja selle puhul lubati meil 1 tund kauem magada. 9.45 võtsid  Jukka ja Anita meid  auto peale ja viisid suurde rahvusvahelisse firmasse ENSTO. Tegu on perefirmaga, mis tegutseb 20 riigis ja viimane avatud tehas on Indias. See ettevõte võtab regulaarselt praktikante erinevatelt erialadelt, mis nende profiiliga sobib. Sai seal kohtutud ka ühe praktikandiga, kes oli sakslanna.

Peale ettevõtte külastust tegime oma koordinaatoritega kokkuvõtteid nädalast ja diskuteerisime edasiste koostöövõimaluste üle.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõikides kohtades,  kus me käisime võtsid meid vastu lahked, sõbralikud ja rõõmsad inimesed. Immigrandid,  kellega kohtusime,  väitsid kõik, et tänu heale suhtumisele on olnud neil kerge sulanduda kollektiividesse ja ühiskonda. Tänu meeldivale õhustikule on ka stressi vähem.

Täname kõiki kes meiega tegelesid, eriti Jukkat ja Anitat!

26.märts – neljapäev – praktikatest ja ettevõtetest

Hommikul oli kohtumine koolis Ärikorralduse erialade praktikakoordinaatori Sanna Laulumaaga. Tema käest saime detailsema info praktika korraldusest koolis. Koordinaator vormistab kõik vajalikud dokumendid õpilasele praktikale minekuks ja kutseõpetajal on siis kohustus külastada praktikante 2x praktika ajal. Praktika lõppeb erialaste oskuste  demonstratsiooniga praktikaettevõttes.  Seadusega on neil kohustus luua kooli juurde praktikanõukogu koosseisus: 2 kooli esindajat, 2 õpilast ja 3 ettevõtte esindajad, kes lahendavad praktikast tulenevaid probleeme ja kavandavad arengu eesmärke.  Praktika üks oluline osa alguses on ettevõtte tundmaõppimine, selles sees on kohustus kirjeldada:  organisatsiooni kultuuri, struktuuri, ametikohti, keskkonda säästvat tegevust, turundustegevust, kliente , tooteid/teenuseid. Õpilasele on see üks eesmärgistatud praktikaülesanne „ettevõtte uurimine“. !!!!!!!

Peale seda viidi meid ühte ettevõtet (Vero Moda) külastama, kus kohtusime praktikandi ja praktikajuhendajaga ning esitasime mõned küsimused ja vahetasime kogemusi.

Peale lõunat sõitsime vaatame naabruses asuvat kutsekooli „Amisto“. See oli meile taas sarnane kool, kus õpib 950 õpilast 23 erialal ja baseerub 4 erinevas kohas. Kool oli ilus, puhas ja võrreldes teistega ikka väga teistsugune. Reaalselt ehitavad õppeprotsessi käigus reaalseid maju. Nende kliendid tunnevad nende töid ja on nõus, et tellimus täidetakse pikema aja jooksul. Välissuhete koordinaator Ville oli aldis meiega ka koostööd tegema. Koolis kohtasime ka eestlast, kes töötab seal raamatupidamises. Kooli direktori asetäitja tegi meile oma koolist ülevaate ja seejärel suundusime vaatama õppeklasse ja laboreid.

Nende koolis on väljalangevus 10-15% vahel. Koolituskohti on neil riiklikult eraldatu umbes 1100 mida nad ei täida tänu laste vähesusele. Kooli sõpruskooliks on Viljandi Ühendatud Kutseõppekeskus.

Täna siis oli meil õhtusöök restoranis koos  Point Kolledzi inimestega.

25.märts – kolmapäev – Inveon ja täiskasvanuõpe

Hommikusöök tehtud ja seekord tuli Jukka meile hotelli vastu. Sõitsime rootsikeelsesse kutsekooli „Inveon“. Direktor Solveig Mickels tegi väga põhjaliku esitluse oma koolist. Kool 2009. aastast. Õppekavarühmi 4, erialasid 13 (käsitöö, torulukksepp, puitkonstruktsioonide ehitaja, elektrikud, automaatikud, IT tehnik, autojuht, automehaanik, mehaanik –metall, juuksur, kokk)  õpilasi kokku 350. Kõik erialad mõeldud noortele ja 10% õpilastest erivajadustega (v.a. füüsiline puue). Erivajadusega õpilastele eraldi eriala ei ole vaid nad on integreeritud tavagruppidesse.

Kooli omanikud on kohalikud omavalitsused.

Õpilastel on võimalus läbida eelaasta enne kutse omandamist. Vajalik neile,  kes veel ei tea,  mida nad tahaksid teha (erivajadusega õpilased ja migrandid).

Koolil 2 keskust, täistööajaga õpetajaid 32 ja kvalifikatsioonile vastavaid on 54%. Väikese protsendi annab magistrikraadi nõue.  31 töötajat on tugipersonal (hoonete haldus, kooli administratsioon jm.).

Väljalangevus on 2,5%.  Õppetöö tugipersonal koosneb 7 erinevast töötajast, kelle ametiülesanded näevad ette õpilaste toetamist ja nõustamist. Sellest 2 on linna poolt palgatud meditsiinitöötajad.

Rühmajuhendaja esimene kontakteerumine vanematega on positiivse algusega. Kõigepealt peab rääkima,  mis on hästi ja siis saab ka probleemidest rääkida.

Vaatamata sellele, et koolihooned on vanad, ruumid koledad ja seadmed amortiseerunud, oli kool Haridusministeeriumi punktisüsteemi kohaselt Soome keskmiste koolide hulgas 2. kohal peale Point Kolledzit. Hindamiskriteeriumiteks on õpilaste arv, tööle rakenduvus peale lõpetamist ja õpetajate kompetents.

Peale lõunat külastasime Point Kolledzi täiskasvanute õppe osakonda. Põhiline selles valdkonnas on töökohapõhise õppe korraldamine. Õppijaid üle 200 ja igaühel oma individuaalne õppeplaan ja töökohast tulenevad vajadused. Koolis käiakse teoreetilistes tundides 2-4 päeva kuus. Eksamid toimuvad ainult töökohas ja praktiliste oskuste demonstreerimisega, mitte testidega paberil.

24.märts – teisipäev – sotsiaalvaldkond ja äriteenindus

Hommik algas nagu eelmiselgi  päeval ja meie retk kooli algas 9.00.

Kohtusime koolis direktrissi Sari Gustavssoniga, kes tutvustas meile kooli tegutsemise põhimõtteid ja oma vaatenurka, et kuidas kool saaks areneda edukaks organisatsiooniks.

Point Kolledz on tekkinud kahe (Tervishoiuinstituut ja Porvoo Kommertskool) kooli liitumisel 2012.a,  kus siis sotsiaal- ja ärivaldkonnad pandid kokku ühte kooli. 56% koolist kuulub omavalitsuste liidule ja ülejäänud ettevõtetele. Koolis on õpilasi ligikaudu 700, millest 300 moodustavad täiskasvanud. Kõigil erialadel on igal aastal suur konkurss. Seda peavad nad ka oluliseks tingimuseks, miks neil väljalangevus nii madal on.  Konkurentsivõimeliseks teeb neid ka nimi, kuna nad on rahvusvaheline. Töötajad 70, kellest 55 õpetajad. Kaks suunda : sotsiaalhoolekanne (health care) ja ärikorraldus (business administration). Sotsiaalvaldkonnas õpivad umbes 160 õpilast.  2014 on kooli tunnustatud tiitliga Best of Finland, mille andis välja Soome haridus- ja kultuuriministeerium. Selle üle olid nad väga uhked. Direktor arendab kooli teadlikult tugeva organisatsioonina ja suur rõhk õppetöö sisul.  Tema töö tulemused paistsid silma ka rahuloluküsitlustes, mille tulemused on aasta aastalt paranenud.

Töötajad kasutavad infoallikana intranetti, kuhu kõigile on juurdepääs ja kõik info (protokollid, memod, kalendrid, ruumide kasutus jne). Õppetööd  kajastatakse teises süsteemis, mille nimi Vilma.

Kooli on väljatöötatud õpetajatele õpetamise poliitika, milles on kokkulepitud 10 punkti. Kokkulepitud sisu seisneb selles, et mida nad teevad ja mida nad ei tee oma töö käigus. Teadlikult tegeletakse kvaliteedijuhtimisega, mille aluseks on EFQM kvaliteedijuhtimise mudel.

Peale lõunat külastasime rahvusvahelise grupi turunduse tundi. Selles  grupis oli õpilasi Soomest, Venemaalt, Hiinast, Taist, Indiast. Õpetaja ja õpilaste vahel on väga vaba omavaheline suhtlemine.

Kell 13.00 kohtusime Sotsiaalvaldkonna juhiga, kes tegi ülevaate hoolduserialade väljundipõhistest õppekavadest ja selle töö korraldusest, praktikast. Ettevõttepoolsele praktikajuhendajale maksab kool õpilase pealt ka tasu. Praktikat hindab komisjon praktikakohas,  kuhu kuulub kooli esindaja, ettevõtte juhendaja ja tööandjate esindaja. Praktika lõppedes peab õpilane komisjonile demonstreerima oma tööoskusi. Sotsiaaltöö õpilastel on 3 kursusel spetsialiseerumine: kas eakad, lapse, kiirabi töötaja jne.

Sellega oli meie teine päev koolis läbi saanud ning suundusime taas vaatama vanalinna, kuna ilm oli eelmisest päevast tunduvalt ilusam ja soosis ka pildistamist.

23.märts – esmaspäev- esimene tutvumine

Ärkasime ja läksime vaatama, kas  „fantoomid“ on meile ka laua katnud ja tõesti olidki. PS! Peale meie oli hommikusöögi lauas veel 1 külaline.

9.00 kohtusime meie projekti koordinaatori ja kooli arendusjuhi Jukkaga, kellega jalutasime kooli. Esmalt tutvustati meile direktori asetäitjat ärikorralduse suunal Matti Talvelat.  Koolis toimus esimene miiting, milles tutvustati tulevase õppekava struktuuri ja arendust äri suunal.

Väljundipõhiste õppekavadega plaanivad alustada alles edaspidi (sellel sügisel) .

Hetkel tegeletakse õppekavade loomisega,   ka nende õpetajate jaoks on töö ja ajamahuks tegevus ning tekitab samuti probleeme uue mõtteviisi omaksvõtmisel.

Keeruline on õpetajatel omaks võtta ka mõtteviisi, et õpilane ei pea õppima 3 aastat, juhul kui nad suudavad õpiväljundid kiiremini omandada, siis on võimalik kool ka lühema ajaga lõpetada.

Õppekava, mille struktuuri meile presenteeriti,  oli ärikorraldus,  180 arvestuspunkti ja õppeajaga 3 aastat. Neil on ka võimalik suurest õppekavast teha ka väiksemamahulisi õppekavasid.

Õppekava struktuuris oli 6 suuremat põhiõppemoodulit, 3 – 30 AP ja 3- 15AP. Praktika on põhimoodulite hulgas. Huvitav moodul ärikorralduses oli visual sales  (nt. vaateakende  kujundamine). Selle mooduli õppeklassi saime ka näha.

Üldainete õpe, võtmepädevused  on sarnane meiega. Eraldi õpe ja integreeritud põhimoodulitega. Valikõpingud sama põhimõttega.

Praktika – praktikajuhendajatel on kohustus käia ettevõttes 2 korda. Iga õpilase kohta on juhendajal määratud lisatasu 7 tundi õpilase kohta. Praktika kaitsmise tseremooniat ei ole vaid,  juhendaja hindab praktikal saavutatud väljundeid ettevõttes. Praktika maht ajaliselt  iga aastaga tõuseb. I aastal kõige lühem ja viimasel aastal  kõige pikemaajalisem.

Plaanivad samuti mitut õpetajat integreeritult tundi andma.

Õpetajate koormused – põhiõpetaja täiskoormus on 23-28 tunnini nädalas.

Väljalangevus – nende koolis umbes 5%. Kooli sissesaamisel on konkurss suur, sest nende oskustega spetsialistid on tööjõuturul nõutud.  Puudumistega on probleemid sarnased. Uue õppimise suunaga ei oma enam puudumised tähtsust.

Teistes kutsekoolides (kus on samuti palju erinevaid erialasid) on väljalangevus samuti suur nagu meie koolis.

Peale vestlust  tuligi juba lõunapaus ja meid viidi kooli sööklasse sööma. Õpetajatel on eraldatud osa sööklast, kus on buffelaud. Õpilased saavad samuti toitu endale ise serveerida. Valikut ei ole: kartul, riis, erinevate kastmete võimalus (kana, liha) ja salativalik.

Peale lõunat kohtusime projektikoordinaator Anitaga, kellega vestlusteemadeks olid  projektid, võrgustikutöö. Huvitavaks osutus see, et kool teeb koostööd ka Aasia riikidega (Tai, Hiina) ja seda tänu Soome firmadele, kes on seal tegutsevad.

Anita tutvustas 09-10.juunil kooli poolt korraldatavat 2 päevast seminari ning kutsus lahkesti ka meie esindajaid sellest osa võtma. Seminari teema: haridusasutuse kvaliteet ja pedagoogiline võrgustik. Teemasid on 3: kooli juhtimine ja õppetöö korraldus; õppemeetodid; Euroopa Liidu kogemus ja rahvusvaheline võrgustikutöö.

Saime lingi nende projektist: kuidas tõsta õpilaste õpimotivatsiooni, et äkki saame endale uute projektide kirjutamiseks mõtteid.

Tegid suure taotluse kesk-balti programmile, millega arendatakse kutseharidust selle mõttega, et see võimalikult hästi rahuldaks tööturu vajadusi. Sinna avatakse taotlusvoorusid  suhteliselt harva.

Ja sellega saigi meie esimene päev õhtusse ning me  läksime „koju“ kokkuvõtet tegema.

Peale ehmatavat hotellikogemust kulusid sõbralikud ja toredad inimesed koolis meile marjaks ära.

22. märts – pühapäev – saabumine

Jõudsime ilusasti Tallinna ja laevale Baltic Queen.  Kuna ilm oli meeldiv, sujus ka meresõit ja 4 tundi möödusid üsna kenasti.  Helsingisse jõudes võtsime takso, et jõuda bussijaama. Buss Porvoo`sse läks 10 minuti pärast ja sopsti olimegi Porvoo`s.   Kui seni oli kõik kulgenud plaanitu kohaselt, läks edasi pisut põnevamaks. Nimelt, kell 17.30 paiku hotelli uksest sisenedes üritasime me liftiga hoone 3. korrusel asuvasse  hotelli jõuda, aga võta näpust – lift ei läinudki 2. korrusest kõrgemalt.

Tarisime oma kohvrid siis 3. korrusele mööda treppi, aga ka sedapidi ei olnud meil võimalik hotelli saada, sest hotelli uks oli lukus. Hotelli broneeringulehel olevale numbrile  helistades saime me teada, et hotell on pühapäeva pealelõunast suletud, aga kuna teati, et me tuleme, siis öeldi meile lifti kood, millega  lift meid siis vajalikule korrusele viis ja sealt edasi saime me ka hotelli siseneda.

Hotellis oli täielik iseteenindus. Retseptuuri oli meile jäetud ümbrik toa võtmega ja   instruktsiooniga  majas liikumiseks ja sisse ning välja käimiseks.  Ühtegi töötajat (ka külastajaid vist mitte) majas sellel päeval ei olnud, me olime terves hotellis ainukesed inimesed. Selline tunne tekkis, et elu hotellis oli justkui välja surnud. Panime siis asjad tuppa ja läksime kohalikku Bistroosse keha kinnitama ja homseks mõtteid koondama lootuses, et ehk siiski näeme hommikul ka kedagi töötajatest.

Viimane kohtumine ja edasine koostöö

Aile ja Uve Rotenburgi Europaschule ees

Reedel kohtusime veel viimast korda Erwini ja tema abikaasa kutseõpetaja Gundaga. Tegime korda kõik oma vajalikud dokumendid ja saime tõendid Rotenburgi Europaschule’s viibimise kohta. Saime vastuseid veel õhku jäänud küsimustele ning arutasime edaspidiseid koostöövõimalusi. Saksa partneritele meeldis väga meie arvutiõpilaste tehtud Eestit, Haapsalut ja Haapsalu Kutsehariduskeskust tutvustav video. Pildiesitluse kaudu andsime ülevaate oma koolist ja erialadest.

Karjääriõppe kohta saksa haridussüsteemis saime teada üht-teist huvitavat. Nimelt alates 6. klassist põhikoolis on õpilastel kohustus osaleda kutsekoolis erinevates eriala tutvustavates tundides. Nii poisid kui tüdrukud proovivad kõiki erialasid, et tundma õppida ameteid ja leida endale sobiv.  Ka üldhariduskoolide õpilased käivad praktikal ettevõttes. 10. klassi lõpuks peab olema selge, mida soovitakse edasi õppida.

Umbes pooled erialad, mida koolis õpitakse on 1-aastased (Berufsschule) ning eelnevad töökohapõhisele õppele. Kooli tullakse 9. või 10. klassi järel ja kohustus on omandada vähemalt üheaastane kutseharidus (normaalne on Saksamaal 12-aastane koolikohustus). Üheaastase kutseõppe lõpus toimuvad eksamid, millega selgitatakse, kas saab töökohapõhisesse õppesse edasi. Töökohapõhised õppekavad valmistatab kool ise jälgides, et koolis õpitav sisaldaks kutsekvalifikatsioonieksamiteks olulisi teemasid.

Koostöövõimalustest arutasime tislerite ja ehitajate praktika võimalusi ning tulevikus oleks võimalik ka bürootöötajatel Saksamaal praktiseerida.

Lahkumise lõpus jäi kõlama kutse: Willkommen nach Estland! – Tere tulemast Eestisse!

Päev kutsekoolis

Sel päeval saime koolis näha ja küsida kõike, mis meile huvi pakkus. Põhjalikumalt keskendusime puiduvaldkonna õppekavade õpetamisele, viibisime ehituspuuseppade ja puidutehnikute praktilistes tundides ja arutasime kooliasju puidutöö õpetajatega ühises kohvilauas.

Ehituspuusepad õpivad tegema tappühendusi

Ehituspuuseppade õppegrupp tegi esimesi katsetusi käsitööriistadega tappide valmistamiseks, tisleriõpilased valmistasid puidupinke kasutades iseseisva tööna detaile õppeülesande täitmiseks. Ühise laua ümber arutasime karjääriõppe, väljalangevuse, immigrantide, kvalifikatsioonieksamite ja muudelk teemadel.

Õpetaja selgitab tisleriõpilastele iseseisvat ülesannet

Õppetööna valminud pesakastid

Tundsime huvi ka kooli kvaliteedijuhtimise süsteemi ja rahuloluküsitluste vastu. Nende kooli arengukava oli samuti just lõppenud ja oli käsil uue arengukava koostamine. Eelnevate aastate õpilaste rahuloluküsitluste tulemused oli võrdluseks õpetajate toa seinal. Töötajatele üldist rahuloluküsitlust ei tehta, kuid väga levinud on õpetajate ainealane tagasiside.