Ärkasime ja läksime vaatama, kas „fantoomid“ on meile ka laua katnud ja tõesti olidki. PS! Peale meie oli hommikusöögi lauas veel 1 külaline.
9.00 kohtusime meie projekti koordinaatori ja kooli arendusjuhi Jukkaga, kellega jalutasime kooli. Esmalt tutvustati meile direktori asetäitjat ärikorralduse suunal Matti Talvelat. Koolis toimus esimene miiting, milles tutvustati tulevase õppekava struktuuri ja arendust äri suunal.
Väljundipõhiste õppekavadega plaanivad alustada alles edaspidi (sellel sügisel) .
Hetkel tegeletakse õppekavade loomisega, ka nende õpetajate jaoks on töö ja ajamahuks tegevus ning tekitab samuti probleeme uue mõtteviisi omaksvõtmisel.
Keeruline on õpetajatel omaks võtta ka mõtteviisi, et õpilane ei pea õppima 3 aastat, juhul kui nad suudavad õpiväljundid kiiremini omandada, siis on võimalik kool ka lühema ajaga lõpetada.
Õppekava, mille struktuuri meile presenteeriti, oli ärikorraldus, 180 arvestuspunkti ja õppeajaga 3 aastat. Neil on ka võimalik suurest õppekavast teha ka väiksemamahulisi õppekavasid.
Õppekava struktuuris oli 6 suuremat põhiõppemoodulit, 3 – 30 AP ja 3- 15AP. Praktika on põhimoodulite hulgas. Huvitav moodul ärikorralduses oli visual sales (nt. vaateakende kujundamine). Selle mooduli õppeklassi saime ka näha.
Üldainete õpe, võtmepädevused on sarnane meiega. Eraldi õpe ja integreeritud põhimoodulitega. Valikõpingud sama põhimõttega.
Praktika – praktikajuhendajatel on kohustus käia ettevõttes 2 korda. Iga õpilase kohta on juhendajal määratud lisatasu 7 tundi õpilase kohta. Praktika kaitsmise tseremooniat ei ole vaid, juhendaja hindab praktikal saavutatud väljundeid ettevõttes. Praktika maht ajaliselt iga aastaga tõuseb. I aastal kõige lühem ja viimasel aastal kõige pikemaajalisem.
Plaanivad samuti mitut õpetajat integreeritult tundi andma.
Õpetajate koormused – põhiõpetaja täiskoormus on 23-28 tunnini nädalas.
Väljalangevus – nende koolis umbes 5%. Kooli sissesaamisel on konkurss suur, sest nende oskustega spetsialistid on tööjõuturul nõutud. Puudumistega on probleemid sarnased. Uue õppimise suunaga ei oma enam puudumised tähtsust.
Teistes kutsekoolides (kus on samuti palju erinevaid erialasid) on väljalangevus samuti suur nagu meie koolis.
Peale vestlust tuligi juba lõunapaus ja meid viidi kooli sööklasse sööma. Õpetajatel on eraldatud osa sööklast, kus on buffelaud. Õpilased saavad samuti toitu endale ise serveerida. Valikut ei ole: kartul, riis, erinevate kastmete võimalus (kana, liha) ja salativalik.
Peale lõunat kohtusime projektikoordinaator Anitaga, kellega vestlusteemadeks olid projektid, võrgustikutöö. Huvitavaks osutus see, et kool teeb koostööd ka Aasia riikidega (Tai, Hiina) ja seda tänu Soome firmadele, kes on seal tegutsevad.
Anita tutvustas 09-10.juunil kooli poolt korraldatavat 2 päevast seminari ning kutsus lahkesti ka meie esindajaid sellest osa võtma. Seminari teema: haridusasutuse kvaliteet ja pedagoogiline võrgustik. Teemasid on 3: kooli juhtimine ja õppetöö korraldus; õppemeetodid; Euroopa Liidu kogemus ja rahvusvaheline võrgustikutöö.
Saime lingi nende projektist: kuidas tõsta õpilaste õpimotivatsiooni, et äkki saame endale uute projektide kirjutamiseks mõtteid.
Tegid suure taotluse kesk-balti programmile, millega arendatakse kutseharidust selle mõttega, et see võimalikult hästi rahuldaks tööturu vajadusi. Sinna avatakse taotlusvoorusid suhteliselt harva.
Ja sellega saigi meie esimene päev õhtusse ning me läksime „koju“ kokkuvõtet tegema.
Peale ehmatavat hotellikogemust kulusid sõbralikud ja toredad inimesed koolis meile marjaks ära.
Väljundipõhisest õppest Euroopa kutsekoolides 