Saksamaa näited

Õppekavade koostamise protsess – Koolil on riiklikud ÕK-d, mille põhjal tehakse kooli ÕK-d.

Töökohapõhiste õppekavade koostamise protsess – Töökohapõhised ÕK-d valmistatakse ise. Jälgitakse, et teoreetiline osa sisaldaks kutsekvalifikatsioonieksamiteks olulisi teemasid.

Karjääriõppe läbiviimine kutsekoolis – Alates 6. klassist põhikoolis on õpilastel kohustus osaleda kutsekoolis erinevates eriala tutvustavates tundides. Nii poisid kui tüdrukud proovivad kõiki erialasid, et tundma õppida ameteid ja leida endale sobiv.  Ka üldhariduskoolide õpilased käivad praktikal ettevõttes. 10. klassi lõpuks peab olema selge, mida soovitakse edasi õppida.

Töökohapõhise õppe korraldamine ja läbiviimine – Umbes pooled erialad, mida koolis õpitakse on 1 aastased. See 1-aastane õpe (Berufsschule) eelneb töökohapõhisele õppele. Kooli tullakse 9. või 10. klassi järel ja kohustus on omandada vähemalt üheaastane kutseharidus (normaalne on 12-aastane koolikohustus).  Teooriaõpe on 1-2 päeva koolis ja  3 – 4 päeva  ettevõttes. Üheaastase kutseõppe lõpus toimuvad eksamid, millega selgitatakse, kas saab töökohapõhisesse õppesse edasi. Töökohapõhises õppes osalemiseks leiavad praktikakoha õpilased ise.

Väljundipõhise õppetöö korraldus ja läbiviimine – Rakendatud kolm aastat. Õpetajatele on see uus ja raske. Põhiraskus on metoodikaga harjumine, koostöö teiste õpetajatega. Igal moodulil on koordinaatorid, kes jagavad õpilastele ülesandeid koostöös aineõpetajatega. Määratakse tähtajad, vajadusel toimub juhendamine. Kasutatakse erinevaid meetodeid (nn COOL projekt): grupi-ja iseseisvad tööd. Koduseid töid ei anta, õpiülesanded lahendatakse õppetöö käigus koolis.

Jätkuõpe – Kokku on seitse kutseharidustaset (kuni kõrghariduseni välja), kus võib õpinguid jätkata, samas on võimalik igalt tasemelt kohe tööle minna.

Õpetajate koostöö rakenduskava elluviimisel – Koostöö toimub nii sama kursuse erinevate õppeainete kui ka erinevate kursuste vahel. Õpilastele jagatakse ülesanded kätte ja õpilased lahendavad neid koolipäeva jooksul.

Üld- ja erialaainete lõimimine ning praktiline rakendamine – Õpetajad teevad rohkem koostööd. Paremini lähevad kaasa nooremad õpetajad, vanematel õpetajatel on uute meetoditega harjumine keerulisem.  Õpilastele meeldib uus süsteem rohkem, on huvitavam ja annab rohkem mitmekesisust, iseseisvust protsessis osalemisel.

Võtmepädevuste õpetamise meetodid ja õppeülesanded – Viiakse ellu pidevalt, erinevate tegevuste kaudu. Nt rühmatöödega arendatakse meeskonnatöö oskust, ettekannetega sotsiaalseid oskusi, esitluste koostamisega IT oskusi jne.

Iseseisva töö korraldamine – Iseseisevad ülesanded antakse õppetöö käigus. Nt. Puidumasintöötlemise tunnis selgitas õpetaja alguses teoreetiliselt suuniseid praktilise ülesande täitmiseks ja lasi õpilastel iseseisvalt pakkuda lahenduskäike. Hiljem said kõik õpilased kordamööda läbida erinevad tehnoloogilised operatsioonid kõikidel tööpinkidel, vajadusel õpetaja abiga. Tunni käigus arendati nii iseseisva, kui ka meeskonnatöö oskusi.

Praktikakorraldus – 3 ÕA-l ollakse  igal aastal praktikal 4 nädalat. Nt tisleri erialal leiavad õpilased ise või koostöös kooliga praktikakoha.

Praktikakorraldus töökohapõhises õppes – Õppijal on töökoht ennem välja valitud töökoht ja siis suundub kooli õppima. Erialast tööd tegevad inimesed peavad omandama vastava hariduse (seaduses sätestatud).

Koostöö ettevõtetega – Toimub läbi kutseliitude. Praktikakohad, eksamid jmt.

Kutsekvalifikatsioonide omistamine – Täis õpiajaga (3 a) eriala lõppedes tuleb kõikidel sooritada kutsekvalifikatsiooni­eksam. Eksamid korraldatakse kutseliitude poolt. Teooriaeksam koolis, praktiline sooritus koolis või ettevõttes. Eksam koosneb 2-st osast. Esimesel korral mitte sooritanu saab seda korrata veelkord. Nt tisleritel toimub kv-eksam limiteeritud aja jooksul (6h), kus nad teevad proovitöö komisjoni ees. Sellele järgneb 2 nädalane praktika, mille käigus valmistatakse mööbliese koos jooniste, kalkulatsioonide ja toote kirjeldusega.

Väljalangevuse vähendamine – Väljalangevus on ca 10-13%. Õpilastel on võimalus soovi korral minna üle teisele erialale 6 kuu jooksul õppima asumisest. Koolis on väga hea tugivõrgustik, mis koosneb nii kooli-, kui koolivälistest töötajatest. Noorte kutsenõustaja (aitaja), kooli pastor, integratsiooni nõustaja (migrantide jaoks), õpilasesinduse nõustaja, sotsiaalpedagoog. Mitmel pool kooli seintel on nõustamiskeskuse töötajate fotod, ametinimetused ja tööülesanded.

IDEED, MIDA KOOLIS KASUTUSELE VÕTTA:

Reklaamitegevus – HKHK Facebooki visiitkaart messidel jagamiseks;

Kooli  aastapäev – Printida välja fotosid erinevatest aastatest ja koostada sellest suur fotokollaaž

Rahuloluküsitlused – Panna õpetajate toa stendile rahuloluküsitluste tulemused, võrdlus eelmiste aastatega, hoida kuni järgmise aastani. Lihtsa tabelina

Rahvusvahelise tegevuse kohta teavitamine – Infostendid erinevate projektide tulemuste kohta, nt õpetajate toas, kui on õpetajate projekt

Tugiteenuste info – Nõustamiskeskuse ja huvijuhi info koolis mitmel pool, k.a. ehitus- ja puidumajas

Söökla menüü – Kuu toidumenüü välja trükitud ja seintel, k.a. ehitus- ja puidumajas

Tööriiete laat – Õpilaste initsiatiivil viiakse läbi kogu laadakorraldus