Sloveenia näited

IMG_6107Õppekavade koostamise protsess – Õppekavad koostatakse  eraldi seisvas riiklikus asutuses ja õppekavade rakenduskavad samuti. Koos saab aga planeerida, milliseid mooduleid ta mingil aastal õpetab. Osad moodulid on kohustuslikud, osasid saab sisse arvata või välja jätta. Niimoodi õppemooduleid kombineerides saab kool ise töötada välja omi õppekavasid. Osad ained on eri erialadel taotluslikult sarnased, osad erinevad, tunniplaani koostamisel sätitakse sarnased ained kokku. Kool saab ise otsustada ka valikainete sisu üle.

Õppekavas on rida mooduleid kõigil ühesugused, aga nt 4 aastal toimub spetsialiseerumine. Uute ÕK-de ideoloogia ongi selles, et õppekavasid oleks vähem, aga õpilased saaksid paremini tööd (spetsialiseerumine 4. aastal).

Töökohapõhiste õppekavade koostamise protsess – Töökohapõhine õppevorm puudub, kunagi on seda praktiseeritud, aga ei õnnestunud. Ministeeriumi tasandil pidid toimuma arutelud töökohapõhise õppega uuesti alustamiseks.

Karjääriõppe läbiviimine kutsekoolis – Sloveenia haridussüsteemis on loodud võimalus üldhariduskoolis pakkuda kutsealast eelkoolitust. Karjäärivalikuid koolis selgitab ka sotsiaaltöötaja ning veel korraldatakse koolides huvialapäevi, et selgitada välja õpilaste ootusi tulevasele erialale.

Töökohapõhise õppe korraldamine ja läbiviimine – Töökohapõhist õpet ei korraldata

Väljundipõhise õppetöö korraldus ja läbiviimine – Igale õppekavale on koolis määratud vastutaja, kes jälgib, kuidas õppekava koolis ellu viiakse.  Temal on ka tundide hulk koolis väiksem. Lisaks on määratud koordinaatorid ka õppemoodulitele ning ka neil on see töö arvestatud mingil määral tööaja osana.

Jätkuõpe – Jätkuõppena arvestataksegi 3 põhiaastale järgnevaid lisa aastaid, millega saavutatakse erinevaid spetsialiseerumisi.

Õpetajate koostöö rakenduskava elluviimisel – Väljundipõhised õppekavad on Sloveenias 5 aastat, aga õpetajate koostöö ainete integreerimiseks õppemoodulites läheb ikka vaevaliselt. Õpetajad kipuvad ikka igaüks ise oma ainet andma ja ühiste õppeülesannete koostamine õpetajate koostöös ladusalt ei lähe. Pole harjutud koostööd tegema, aga positiivseid näiteid siiski on.

Võtmepädevuste õpetamise meetodid ja õppeülesanded (emakeele-, võõrkeelte-, matemaatiline, IT-, õppimisoskus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja –pädevus) – Üldainete osakaal õppekavades võrreldes meiega on tunduvalt suurem ja moodustavad õppekava kogumahust ca 50%.

Iseseisva töö korraldamine – Meie mõistes iseseisvat tööd õpilastele ei anta. Antakse küll koduseid töid, aga õpetajatele ei arvestata seda koormusesse. Tundide arvestust peetakse üksnes kontakttundide järgi.

Praktikakorraldus – Praktika osakaal 3-aasta pikkuse õppekava korral on suurem kui meil.  Koolis on tööl praktika koordinaator, kes tegeleb 364 õpilase praktikale suunamisega. Praktikakoha valivad õpilased ise, kes jääb hätta, siis aidatakse.

Oktoobrikuus antakse õpilastele esmane info praktika sooritusest  ning õpilastele väljastatakse praktikakohtade nimekiri ja  praktika sooviavalduse blanketid. Õpilased valivad ettevõtte ja hiljemalt jaanuaris peavad nad oma täidetud sooviavaldused kooli tagasi tooma. Õpilase praktikakoha valimine toimub koos vanematega, kelle allkiri on samuti blanketil. Õpilased suunduvad praktikale maikuus.

Enne praktikale suundumist (1 nädal enne praktikat) võetakse õpperühm veelkord kokku ja räägitakse läbi õpilase praktikakorraldus, praktikapäeviku täitmine, kehtestatud reeglid, nõudmised praktikasooritusele sh eririietus, telefoni kasutamine, töödistsipliin, konfidentsiaalse infoga ümberkäimine jms. Sellel koosolekul osalevad ka õpilaste vanemad. Kooli info kohaselt osaleb tavaliselt ca 70% vanematest.

Kooli praktikakoordinaator  külastab ettevõttes 1 kord iga õpilast tema praktikasoorituse ajal ning sellel kohtumisel osaleb ka mentor. Koordinaator peab ka kooli praktikakorralduse graafikut.

Praktikakorraldus töökohapõhises õppes – Töökohapõhist õpet ei toimu.

Koostöö ettevõtetega – Kool sõlmib ettevõtetega 5-aastased lepingud ja igaks aastaks annab ettevõttele nimekirja õpilastest, kes sellesse ettevõttesse praktikale saadetakse. Taolist 3-poolset lepingut nagu meil on, Sloveenias ei ole. Õpilane sooritab kõigel 3 aastal praktika enamasti  samas ettevõttes.

Ettevõttepoolsed praktikajuhendajad (mentorid) peavad läbima kohustuslikult 72 tunnise koolituse ja sooritama eksami juhul, kui nad on õpilasele praktikajuhendajaks rohkem kui 8 nädalat. Mentoreid litsentseerib Sloveenia Kaubanduskoda ja see on selliselt üle kogu riigi. Mentorid peavad 1 kord aastas osalema  koolis korraldataval mentorite kokkusaamisel.

Õpiväljundite hindamine, erinevad hindamismeetodid – Koolis püütakse rakendada projektipõhist õpet, tehakse ka rühmatöid, kus õpilased kas paaridena või suuremate rühmadena peavad valmistama ette kindlaid ülesandeid. Neid siis ka hinnatakse, kusjuures kriteeriumid on enne avalikustatud. Õpetajad on koostanud hindamise mudeli, kus tabelisse on kantud erinevad kriteeriumid ja nende kaalud. Kriteeriumid on omakorda jaotatud veel alarühmadesse.

ECVET arvestuspunktide süsteemi rakendamine – ECVET’i ei kasutata.

VÕTA rakendamine – ei kasutata.

Kutsekvalifikatsioonide omistamine – Kui on 3 aasta pikkune õppekava, siis õpivad 4. kutsetasemel, , kui õpivad veel  1 aasta, siis saavad 5. kutsetaseme. 3-aastase õppe korral toimub koolieksam – sloveenia keel ja praktiline töö.

4-aastase programmi puhul teevad kutseeksami, mis koosneb 4 eraldi eksamist:  sloveenia keel  – kirjalik osa tuleb Ljubljanast ja suulise koostab kool, 2. eksam   on erialane, kool koostab ülesanded, 3. eksami saab õpilane ise valida, kas inglise keel, matemaatika või saksa keel ja 4. eksam on praktiline töö ja õpilased saavad valida, kas turism, teenindus või kokandus. Komisjonis on 1 liige ettevõtete esindaja.

Väljalangevuse vähendamine – Väljalangevus koolist on märkimisväärne, eriti nende puhul, kes õpivd 3 aastat. Mõnel aastal langeb välja 20% õpilastest. Need, kes õpivad 4-aastase õppekava järgi (3+2) on rohkem motiveeritud ja püsivad paremini koolis.

Tugisüsteemidest on koolis sotsiaaltöötaja, kelle ametikoht sõltub õpilaste arvust. Meiega sarnase suurusega koolis on ette nähtud 1,5 ametikohta. Sotsiaaltöötaja on ka psühholoogi oskustega.

Selle üle, kas õpilane on erivajadusega või mitte, otsustab arst. HEV õpilaste osas on kehtestatud kindel nimekiri nõudmistest, mida kool peab tagama. Enamike korral peab kool tagama õppe jaoks rohkem aega ja tihti ka eraldi klassiruumi.

IDEED, MIDA KOOLIS KASUTUSELE VÕTTA:

Rahvusvahelise tegevuse kohta teavitamine – Õpilased saavad ka inglise keelse diplomi , mille juurde kuulub nii Europass kui ka praktikariigi haridussüsteemi skeem

Tugiteenuste info – Kord kuus oli võimalik peale tööd kl 17 õpetajatega lastevanematel kohtuda

Söökla menüü – Õpilased valisid nädala menüü järgi endale kiipkaardiga toidu ette. Valikus oli 3 toitu. Kodune; nö; rämpstoit ja taimetoit

Praktika – Praktika päevik ehk päevaraamat oli väga hea ülesehitusega. Õpilane viis läbi kõikide väljundite põhise eneseanalüüsi ja praktika juhendaja andis õpilase arvamusele pärast tagasisidet

Väljasõidud – Õppekavas oli ettenähtud teatud hulk tunde koolivälisteks ettevõtmisteks, mille hulka kuulusid ka ettevõtete külastused ja neid tehti aastas mitu korda kõigile rühmadele

Vormiriided – Turismi ja teeninduse õpilastel oli üks päev nädalas vormi riiete päev

Järelvastamine – Aine mitteläbimisel saavad õpilased teha suvel nö. eksameid. Igas aines 1 päev. Kuupäevad ette määratud ja tasulised

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s