Soome näited

Õppekavade koostamise protsess – Kõige aluseks on Soome riiklikud õppekavad, millest koolid lähtuvad. Koolis on 2 suurt õppekava – ärikorraldus ja sotsiaalhooldus, millest lähtuvalt on võimalik koostada mitmeid väikesemahulisi ÕK-sid. Väljundipõhiste õppekavade koostamine oli hetkel töös, rakendamine saab teoks 2015.aasta augustis.  Siis lähevad üle ka arvestuspunkidele, siiani on arvestus  õppenädalates. Õppekava koostamiseks on loodud õpetajatest meeskonnad ja planeeritud selleks ka aega, et õpetajatel oleks võimalik koos töötada.

Töökohapõhiste õppekavade koostamise protsess – Töökohapõhised õppekavad koostatakse täiskasvanute õppe osakonnas, ÕK on praktiliselt individuaalne ja lähtub töö-kohast tulenevatest vajadustest ja õppija enda varasematest teadmistest ja oskustest.

Karjääriõppe läbiviimine kutsekoolis – Õpilastel on võimalus enne kutse omandamist läbida 1 eelaasta ehk see on  lisa-aasta peale põhikooli.  See on vajalik neile, kes veel ei tea, mida nad õppida tahaksid (erivajadusega õpilased ja migrandid).

VALMA-koolitusel saavad õpilased teadmised ja oskused, mis on   abiks kutseõppe omandamisel. Samuti saavad õpilased edendada keeleoskust ning täiendada oma baasharidust.

Töökohapõhise õppe korraldamine ja läbiviimine – Koolis on 2 õppekava, õppijaid töökohapõhises õppes ca 200. Igal õppijal on oma individuaalne õppeplaan. Koolis käiakse teoreetilistes tundides 2-4 päeva kuus, ülejäänud õppetöö toimub töökohas. Eksamid toimuvad töökohas praktiliste oskuste demonstreerimisega, mitte testiga paberil.

Väljundipõhise õppetöö korraldus ja läbiviimine – Pole veel rakendatud, aga juba nähakse probleemi, kuidas saada õpetajad koostööle.  Raskusi on õpetajatel ka uue mõtteviisi omaksvõtmisega, et õpilane ei pea õppekava läbima 3 aastaga. Kui nad suudavad õpiväljundid kiiremini omandada, võivad kooli ka lühema ajaga lõpetada. Kuidas see praktikas hakkab välja nägema, seda ei osanud nad öelda. Küll nad aga plaanivad eri ainete integreerimiseks ka mitut õpetajat korraga tundi andma. Õpetajate täiskoormus on 23-28 tundi nädalas.

Jätkuõpe – Kutsehariduses on 3 taset – esmane kutsetase, jätkuõppega saadav kutsetase  ja spetsialisti kutsetase.

Õpetajate koostöö rakenduskava elluviimisel – Kuna reaalselt veel uusi õppekavasid rakendatud ei olnud, siis infot selle kohta ka ei antud. Koolis on õpetajatele väljatöötatud õpetamise poliitika, milles on kokkulepitud 10 punkti ja selle sisu seisneb selles, et mida nad teevad ja mida nad ei tee oma töö käigus.

Üld- ja erialaainete lõimimine ning praktiline rakendamine – Õpetajatele planeeritakse koostööks eraldi aeg, õppetööd ei toimu ja kõik osapooled saavad osaleda samal ajal. Direktor avaldas kartust, et ega see kergelt ei tule, pikemat aega õpetajatena töötavatel inimestel on seda raske omaks võtta.

Võtmepädevuste õpetamise meetodid ja õppeülesanded (emakeele-, võõrkeelte-, matemaatiline, IT-, õppimisoskus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja –pädevus) – Üldainete õpe ja võtmepädevused on sarnased meiega. On eraldi õpe ja üks osa üldharidusainetest on integreeritud põhimoodulitega. Valikõpingud on sama põhimõttega mis meilgi.

Iseseisva töö korraldamine – Informatsiooni selles osas me ei saanud, kuna uusi õppekavasid alles töötati välja

Praktikakorraldus – Praktika maht eri aastatel erinev. 1. aastal on praktika lühem, 3. aastal kõige pikemaajalisem. Koolis on tööl praktikakoordinaator, kes vormistab kõik vajalikud dokumendid, kutseõpetajatel – praktika juhendajatel on kohustus külastada õpilaste tema praktikakohal 2 korral, iga õpilase kohta on juhendajale määratud  lisatasu 7 tundi õpilase kohta. Praktika kaitsmist nagu meil ei ole, juhendaja hindab saavutatud õpiväljundeid ettevõttes koos ettevõttepoolse juhendajaga ja tööandjate esindajaga. Sotsiaalhoolekande suunal maksab kool ettevõtte poolsele juhendajale ka tasu.

Seadusega on ette nähtud, et koolis tegutseb praktikanõukogu (2 kooli esindajat, 2 õpilast ja 3 ettevõtte esindajat), kes lahendab probleeme ja kavandab arengu eesmärke.

Praktikakorraldus töökohapõhises õppes – Õpilased valivad töökoha välja ja siis tulevad kooli õppima.

Koostöö ettevõtetega – Üks osa ettevõtetest kuulub kooli omanike ringi ehk koostöö ettevõtetega toimub läbi omandisuhete, kuid laiem koostöös toimub põhiliselt siiski ettevõttepraktika pinnalt, aga ka läbi mitmesuguse projektitöö.

Kutsekvalifikatsioonide omistamine – Soomes on kutse omistamisel 3 võimalust: põhiõpingud, kutseõpingud ja kutseõpe täiskasvanute haridussüsteemis. Kutseeksami tegija, kellel on vajalikud oskused juba olemas, ei pea läbima tingimata eelnevat koolitust, aga ta võib seda teha.

Soomes annab kutseõppeasutus kutsetunnistuse õpingute lõppedes, kui on sooritatud kõik ained ning kutseoskuste demonstratsioon. Viimane kuulub nii õppeprotsessi kui ka hindamise hulka. Ka lõputöö kuulub õpingute hulka, kuid seda ei saa võrdsustada lõpueksamiga.

Väljalangevuse vähendamine – Väljalangevus  Point kolledžis koolist on 5 %. Kuna mõlemad õpetatavad erialad on tööturul väga nõutud, on sisseastumisel suur konkurss ja saavad valida paremaid õpilasi. Külastasime ka teisi koole, kus väljalangevus kas veelgi väiksem (Inveon, 2,5%) või suurem (Amisto – 10-15%). Õppetöö tugipersonal  Inveonis oli 7 liikmeline, kõigi nende tööülesanded näevad ette õpilaste toetamist ja nõustamist.   Meeskonda kuuluvad õppenõustaja, HEV tugiõpetaja, veel üks juhendaja/abistaja, psühholoog ja  3 linna poolt palgatud töötajat – 2 meditsiinitöötajat ja 1 kuraator. Tugipersonali hulka kuulub ka rühmajuhendaja.

IDEED, MIDA KOOLIS KASUTUSELE VÕTTA:

Praktika – Lõputunnistusel oli  välja toodud ka õpilase praktika koht, meie võiks seda sama teha. See suurendab äkki ka ettevõtete vastutust parema praktika läbiviimisel. Praktika korraldusega võiks tegeleda üks isik, et säästa ülekoormatud kutseõpetajaid ja jätta kutseõpetajatele sisulise poole kontroll. Kutseõpetajate koormusesse lisada võimalusel mingis mahus praktikate juhendamine.